Eesti 200 seab Riigikogu valimiste haridusprogrammis esikohale õpetajate palkade ja koormuse tasakaalustamise, hariduse juhtimise kvaliteedi tõstmise ning hariduselu arengu ka maapiirkonnas.

Eesti 200 aseesimehe Kristina Kallase sõnul tuleb suurendada koolide palgafondi, mille abil mitmekesistame õpetajate karjäärivõimalusi ja  maksame väga hea professionaalse tasemega õpetajatele tasu kuni 3000 eurot kogu Eestis.

Lisaks tuleb haridustöötajate motiveerimiseks hoolitseda selle eest, et lasteaiaõpetajate ja huvihariduse õpetajate palgad suureneks samas suurusjärgus.

“Iga teine õpetaja lahkub haridusmaastikult esimese viia tööaasta jooksul. Selle teadmise juures peame väärtustama meie staažikaid pedagooge ning looma õpetajapensioni, mis oleks mõeldud 20 aastat õpetajaametis töötanutele,” sõnas Eesti 200 hariduse töörühma liige Aleksei Jašin.

Eesti 200 seisab Jašini sõnul ka selle eest, et igal Eesti lapsel ja noorel oleks ligipääs väga heale haridusele. Selleks tuleb välja töötada rahastusmudel hajaasustusega omavalitsustele, et kujuneks kodulähedaste lasteaed-algkoolide ja suuremate asulate gümnaasiumide võrk.

“Koolide sulgemise asemel tuleks hoopis avada uusi. Lasteaiakoht ning 1.-6. klassi hariduse saamise võimalus peaks asuma kuni 20 minuti kaugusel kodust,” lausus Jašin.

Ühel koolil võiks tema hinnangul olla mitu koolimaja sama omavalitsuse piires, mis oleks juhitud ühe juhtkonna poolt, kes jagavad oma töönädala koos tugispetsialistide ja õpetajatega mitme koolimaja vahel.

Õpilaste vaatenurgast suurimaks probleemiks on haridustee katkemine. Praegusel seisul jääb pea iga viies õpilane põhiharidusega. Igal aastal lisandub ühiskonda 2000 põhiharidusega noort. Aleksei Jašini sõnul peab koolikohustuse kehtestama kuni 18. eluaastani või kesk- või kutsehariduse omandamiseni.