Eesti haridussüsteem on jõudnud kriisi: puudu on hea ettevalmistusega aineõpetajatest, pikaaegsest ressursside puudusest tingituna on õpetajad kurnatud, lastel esineb aina enam vaimse tervise probleeme. Paari aasta pärast hakkab kriis ilmnema meie õpilaste õpitulemustes.

1. Õpetajate puuduse kriis on käes. Reaalainete õpetajaid ei ole enam saadaval. Matemaatikat, füüsikat ja keemiat annavad koolides inimesed, kes ei ole aineõpet ise läbinud. Venekeelsetes koolides õpetavad õpetajad, kelle eesti keele oskus ei vasta nõuetele.
2. Pikaaegne ressursside puudus ja koroonapandeemia tekitatud ülepinge tulemusel on õpetajad kurnatud, ületöötanud ja läbi põlenud. EHTL uuringu kohaselt on 92% õpetajaid tööl kogenud läbipõlemist. Sellises kollektiivis ei pea vastu noored, kes on tulnud entusiastlikult oma karjääri alustama. Lahkutakse haridussüsteemist ruttu.
3. Pikaajalise pinge all on koolides süvenenud vaimse tervise probleemid, mis peamiselt ilmnevad õpilastes.
4. Rahapuuduses pannakse maapiirkondades koole kinni ja hariduse kättesaadavus väheneb.
5. Omavalitsused ei suuda koole rahaliselt üleval pidada – ei suudeta hooneid remontida, tugispetsialiste palgata. Energiakriisi tulemusel ei suudeta enam kinni maksta kütte- ja elektriarveid.
6. Ukraina laste integreerimiseks ei ole niigi kurnatud Eesti koolil täna suutlikkust. See loob pikas plaanis uue probleemi – lõimimata ja korraliku keeleoskuseta ja Eesti ühiskonna tundmiseta suur hulk muukeelseid lapsi ja noori.

Lühidalt: senine süsteem on viidud kurnatuse piirile ja on hakanud juba otsest järele andma. Kiiremas korras on vaja hakata investeerima uue süsteemi püsti panemisse.

Õpetajate miinimumpalga tõus peab järgmisel aastal olema vähemalt 22% (1412 pealt 1800 peale).

Kõik pakkumised alla selle ei too muutust ja kriisist meid välja ei too. Praegune venitamine otsuste tegemisel käib meie noorte tuleviku arvelt.

1. Õpetaja palk tuleb kiirkorras 2023. aastal tõsta 1800 € peale (täna on 1412€), see on tõus minimaalselt 22% ja 2024. aastal 2300€ peale (120% keskmisest palgast), tõus minimaalselt 22%. Eelarve kulu: 2023. aastal 92 milj € ja 2024. aastal 100 milj €.
2. Ühtsele Eesti koolile üleminekuks eraldada 12milj€ eelarvest. Vastasel juhul on tühikäik.
3. Koostada 4-aastasest valimistsüklist pikema ajahorisondiga hariduse ja teaduse investeeringute plaan, mis vaatab vähemalt 10-aastat ette ja sisaldab nii õpetajate järelkasvu kui ühtse Eesti kooli arendamise tegevusi.
4. Viia sisse seadusemuudatus Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse, mille alusel suunatakse kõik Eestisse elama asunud sisserändajad lapsed eranditult eestikeelsesse kodulähedasse kooli. Rakendada juba ukrainlastest laste puhul.
5. Tuleb kokku leppida, milline on hea kool ja nendest kriteeriumitest lähtuvalt hinnata koolijuhte. Koolijuhid peavad Eestis olema tippjuhid, kes saavad tippjuhi palka ja kellelt oodatakse tippjuhile väärikaid tulemusi töös.
6. Ülikoolidega tuleb kokku leppida õpetajakoolituse vastuvõtu arvu märkimisväärne tõstmine samm sammult.
7. Haridus on meie järgmise edusammu alus. Meid, eestlasi, teeb rikkaks haridus – me peame olema parima haridusega rahvas globaalselt, et kõik tahaksid meid palgata, meie tooteid osta, meiega äri teha ja meilt õppida. Selleks on vaja rohkelt praegu investeerida haridusse.