Eesti ja Euroopa Liit peavad abistama neid, kes aitasid Afganistanis meie vägesid ja osalesid arengukoostöö projektides

Erakond Eesti 200 on seisukohal, et ei Eesti ega Euroopa Liit tohi vaadata tegevustult pealt, kuidas Afganistanis meie vägesid aidanud ja arengukoostöö projektides osalenud langevad Talibani karistusaktsioonide ohvriks. Eesti 200 juhatuse liikme Karin Kaup Lapõnini sõnul oleks Eesti välisminister kindlasõnaliselt pidanud andma vähemalt lubaduse, et Eestis on oodatud kõik, kes meie vägesid ja diplomaate on aidanud. „Nende hulka kuuluvad Eesti arengukoostööprojektides osalenud – tõlgid, projektijuhid, arstid, abipersonal, õpetajad jpt, keda kõiki ähvardab šariaadi-seaduse ja omakohtu kätte langemine,“ märgib Kaup Lapõnin. 

Kaup Lapõnini sõnul on Afganistanis toimuva riigi langemine ja kontrolli alt väljumine katastroof, mida ei saa enam vältida.  „Eesti operatsioonid olid Afganistanis sees 18 aastat, sinna on jäänud eesti elusid ja inimeste tervis. Triljonid liitlaste panustatud raha ja teadmisi, et demokraatial oleks võimalus, et afganistani tüdrukud saaksid haridust, et naiste hääl oleks esindatud – see kõik on paari nädalaga kaotanud tähenduse. Nüüd on ohus meid abistanud inimeste elud,“ tõi Kaup Lapõnin välja. 

Kuna Eestil endal ei ole Afganistanis enam kedagi koha peal, siis tuleb abi paluda liitlastelt, et nad ka Eesti jaoks olulised isikud Euroopasse tooksid, et meie diplomaadid saaksid neile pakkuda pagulasstaatust ja turvalisust.