Tallinna Linnavolikogu Eesti 200 fraktsioon andis täna volikogule üle otsuse eelnõu, mille kohaselt kõik Tallinnasse elama asunud välismaalt sisserändajad lapsed, kas ajutiselt või pikemaks ajaks, suunatakse eranditult eestikeelsesse kodulähedasse kooli. Otsus puudutab eranditult kõiki lapsi sõltumata nende emakeelest või kodusest keelest.

Otsuse üle andnud Eesti 200 volinik Toomas Uibo sõnul vajab pagulaste haridustee jätkamine otsuse tasemel reguleerimist, sest nagu praktika näitab kipub linnavalitsus kasutama sõjapõgenikke kilbina, et hiilida eemale ühtse Eesti kooli motiivist. Uibo sõnul on püütud ka statistikat hägustada, nimetades keelekümblusklassiga venekeelset kooli eestikeelseks aga see ei ole tõsi ning ei teeni ei meie haridussüsteemi huve ega aita põgenikke.

Eelnõuga soovitakse anda Tallinna Linnavalitsusele ülesandeks koostada tegevuskava koos eelarvega välismaalt sisse rännanud laste integreerimiseks eestikeelsesse ühtsesse haridussüsteemi. Tegevuskava sisaldab koolidele antavaid lisainvesteeringuid, teadmiste ja kompetentsi osas tuge õppekavade arendamisel muukeelsetele lastele, täiendava personali palkamist ja koolitamist ning muid tegevusi, mis on vajalikud ühtse Eesti kooli tööle rakendamiseks ja muukeelsete laste integreerimiseks Eesti koolisüsteemi.

Otsuse eelnõu tekst:

Otsuse eelnõu

„Tallinna Linnavolikogu otsus seoses välismaalt elama asunud õpilaste integreerimisega eestikeelsesse haridussüsteemi“

06.04.2022

Otsuse eelnõu esitaja: Erakond Eesti 200

1. Tallinna Linnavolikogu võtab vastu otsuse, mille kohaselt kõik Tallinnasse elama asunud välismaalt sisserändajad lapsed, kas ajutiselt või pikemaks ajaks, suunatakse eranditult eestikeelsesse kodulähedasse kooli. Otsus puudutab eranditult kõiki lapsi sõltumata nende emakeelest või kodusest keelest.
2. Anda ülesandeks Tallinna Linnavalitsusele koostada tegevuskava koos eelarvega välismaalt sisse rännanud laste integreerimiseks eestikeelsesse ühtsesse haridussüsteemi. Tegevuskava sisaldab koolidele antavaid lisainvesteeringuid, teadmiste ja kompetentsi osas tuge õppekavade arendamisel muukeelsetele lastele, täiendava personali palkamist ja koolitamist ning muid tegevusi, mis on vajalikud ühtse Eesti kooli tööle rakendamiseks ja muukeelsete laste integreerimiseks Eesti koolisüsteemi.

Otsuse eelnõu „Tallinna Linnavolikogu otsus seoses välismaalt elama asunud õpilaste integreerimisega eestikeelsesse haridussüsteemi“ seletuskiri

Esimest korda taasiseseisvunud Eesti riigi ajaloos on korraga Eestisse elama asunud tuhandeid kooliealisi muukeelseid lapsi Ukrainast. Kõige suurem hulk sõjapõgenikest lapsi on elama asunud Tallinnasse. See olukord on pannud surve alla kogu Eesti koolisüsteemi ning toonud välja meie keeleliselt eraldatud koolivõrgu probleemid.  Tallinnas on valdav enamus – ligi 80% lastest – suunatud õppima venekeelsesse kooli. Kuigi see otsus on ajutise lahendusena arusaadav, siis pikas plaanis tekitab selline protsess juurde lõimumisprobleeme tulevikus. Keeleliselt eraldatud haridussüsteemis üles kasvamine suurendab Eesti ühiskonna keelelist segregeeritust, mis omakorda suurendab sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust, kultuurilist isoleerumist ja ühiskondliku sidususe vähenemist.

Selleks, et üle saada ühiskondlikest lõhedest, ebavõrdsusest ja eraldatusest, on vajalik liikuda ühtse Eesti haridussüsteemi suunas, kus lapsi ei eraldata erinevatesse koolimajadesse nende koduse keele järgi. Selleks on vaja vastu võtta otsus, mille järgi ei segregeerita lapsi enam nende koduse keele või emakeele järgi eri koolidesse ja lasteaedadesse ning kõik lapsed suunatakse tulevikus kodulähedasse eestikeelsesse kooli. Eesti õppekeelega koole peab toetama võimekuse kasvatamisel muu emakeelega laste õpetamisel. See tähendab eraldi õpperühmade loomist või individuaalsete õppekavade loomist muu emakeelega lastele, nende emakeele ja emakeelse õppe toetamise programmide arendamist ning keelekümblusmetoodika laiaulatuslikku rakendamist just eesti õppekeelega koolides.

Otsus on ajakriitiline, kuna täna on Tallinnasse saabunud suur hulk Ukraina sõjapõgenike lapsi, kes peavad asuma valima eesti- või vene õppekeelega koolide vahel ning suurendavad sellega veelgi rohkem pikaaegset segregeeritust Eesti ühiskonnas. Ühtse Eesti kooli otsus, mille kohaselt suunduvad kõik Tallinnasse kas ajutiselt või pikemaks ajaks elama tulnud lapsed õppima eestikeelsesse kooli, annab Ukraina lapsevanematele selge juhise ning ka võimaldab koolidel kujundada välja vajalikud kompetentsid ja võimekused muukeelsete laste õpetamiseks.

Otsus lähtub Kanada Quebeci provintsi sarnasest otsusest (Bill 101, vastu võetud 1977), mille kohaselt suunatakse kõik provintsi elama asuvad lapsed eranditult prantsusekeelsetesse koolidesse, kus on nende jaoks eraldi loodud keelekümblusega õpperühmad kooli esimestel õppeastmetel. See otsus on tugevdanud prantsuse keele positsiooni muidu inglisekeelses riigis ning taganud prantsusekeelse info- ja kultuuriruumi jätkusuutlikkuse. See on samamoodi avanud prantsusekeelsed koolid muule maailmale ning toonud nad välja omakultuurilisest suletusest, muutes nad seeläbi tugevamateks hariduse keskusteks.