Erakond Eesti 200 avalik pöördumine majandusminister Taavi Aasa poole: Miks lepib Eesti sõltuvusega vene gaasist ja energiakandjatest?​

​Eesti 200 juhatuse liikme Lauri Hussari sõnul peab riik koheselt astuma läbirääkimistesse erafirmadega, et sõltumatu LNG lahendus Eestisse tekiks.

Alexela ja Infortar teatasid täna meedia vahendusel, et läbirääkimised Eleringiga LNG ujuvterminali jaoks vajaliku kai ehitamiseks kukkusid läbi. 
​
​“Sellise otsusega on Elering näidanud suutmatust pidada läbirääkimisi ja teha koostöös erafirmadega LNG lahenduse leidmiseks, mis on Eesti riigi ainus viis tagada sügiseks energiajulgeolek ja saavutada sõltumatus Vene torugaasist. See on meie julgeoleku seisukohalt eksistentsiaalne küsimus. Lisaks julgeolekule on see ka eetika ja moraali küsimus, sest Eesti maksumaksjate raha eest ei tohi rahastada Putini verist sõjamasinat, mis tapab iseseisvust soovivas Ukrainas süütuid naisi, lapsi ja mehi”, lausus Hussar.

Rääkides riigi ja eraettevõtete vahelise koostöö vajalikkusest rõhutas Hussar, et tugev ja edukas on see riik, mis suudab ning soovib teha eraettevõtjatega koostööd parema ja turvalisema tuleviku nimel, mitte ei tegele nende kiusamise ega ahistamisega.

Ühtlasi edastab Hussar Eesti inimeste ja ettevõtete nimel majandusminister Taavi Aasale kümme olulist küsimust, millele soovitakse vastuseid seoses Eesti energiajulgeolekuga.

1. Miks lepib Eesti sõltuvusega vene gaasist ja energiakandjatest?

2. Mis takistab riiki kiire lahenduse leidmisel ja meie koostööd eraettevõttega selleks, et juba sügisel oleks Eestil oma LNG terminal?

3. Kas lisaeelarvega eraldatav 171 miljonit eurot on mõeldud Venemaa torugaasi ostmiseks Inčukalnsi gaasihoidlasse?

4. Kas vastab tõele, et Eleringi juhid on valitsuse kabinetinõupidamisel käinud välja mõtte, et Ukraina sõja lõppedes võiksime Venemaa torugaasi edasi tarbida, sest see võib olla siis soodsama hinnaga?

5. Lisaeelarvega eraldatakse Eleringile selle projekti infrastruktuuri arendamiseks täiendavalt 30 miljonit eurot. Kas see summa lisatakase põhivõrgu tariifile ning kas selle peavad kinni maksma tarbijad?

6. Milleks on tarvis eelnõud, mis riigistaks LNG kaid rajada sooviva eraettevõtte varad hädaolukorra seadusele viidates?

7. Kuidas on selline natsionaliseerimine kooskõlas ettevõtlusvabaduse, vabaturumajanduse ja EU direktiividega?

8. Millistel põhjustel otsustas põhivõrguettevõte Elering minna turult üle pakkuma LNG tankerit, mille eraettevõtjad olid oma lahenduse pakkumiseks juba välja valinud?

9. Kuidas garanteeritakse Eestile, et planeeritavas ühisprojektis Soomega ei otsusta meie partnerid ühel hetkel osta soodsatel tingimustel gaasi ikkagi Venemaalt?

10. Millistel põhjustel ebaõnnetus Soomega ühise LNG terminali rajamine Inkoosse ning miks ei alustanud Eesti seejärel vastavalt kokkuleppe aastal 2017 ise oma LNG terminali rajamist?