Eesti 200 esitas Riigikogule seadusemuudatuse, millega suunatakse kõik sisserändajate lapsed tulevikus vaid eestikeelsesse kooli.

Seadusemuudatuse kohaselt on tulevikus omavalitsused kohustatud suunama Eestisse elama asunud lapsed vaid kodulähedasse eestikeelsesse kooli ning kindlustama muu emakeelega lastele vajaduste ja oskuste põhise õppe, sealhulgas emakeele õppe. Laste eraldamine erinevatesse koolidesse koduse keele alusel ei oleks enam lubatud praktika ning see suunaks Eesti haridussüsteemi ühtse kooli suunas. Täna puudutaks see otsus Ukraina sõjapõgenikest lapsi või ka Venemaalt Eestisse elama asunud perede lapsi, kes tuleb suunata kodulähedasse eestikeelsesse kooli ning kellele on vajalik välja töötada tugiõppe või individuaalõppe programmid, mis toetaksid ka nende emakeele arengut Eesti koolis.

Eesti 200 esimehe Kristina Kallase sõnul takistab keeleliselt eraldatud koolisüsteem ühiskonna lõimumisprotsesse, ühise väärtuste ja inforuumi arengut ning on kriiside hetkedel muutunud ohtlikult lõhestavaks teguriks Eesti ühiskonnas. Kallase sõnul annab ühtse Eesti kooli otsus, mille kohaselt suunduvad kõik Eestisse kas ajutiselt või pikemaks ajaks elama tulnud lapsed õppima eestikeelsesse kooli, Ukraina lapsevanematele selged juhised ning ka võimaldab koolidel kujundada välja vajalikud kompetentsid ja võimekused muukeelsete laste õpetamiseks.

“Täna, kui Eestisse on saabunud ligi 8000 muu emakeelega last Ukrainast, on küsimus muutunud kriitiliseks. Laste suunamine eraldatud vene õppekeelega koolidesse võib hetkel tunduda mugav ja vähekulukas otsus, kuid pikas plaanis on kulud kordi suuremad, sest lõimumisprobleemid lükatakse tulevikku. Seetõttu teeme Riigikogule ettepaneku võtta vastu muudatused Põhikooli ja Gümnaasiumiseadusesse, mille kohaselt suunatakse edaspidi kõik Eestisse elama asunud lapsed õppima kodulähedasse eestikeelsesse kooli,” rõhutas Kallas.

Eestil on pikaajaline heade tulemustega kogemus muukeelsete laste mitmekeelse õppe korraldamisel keelekümblusmetoodika abil, mida tuleb rakendada ka Ukrainast ja mujalt sisse rännanud laste õpetamisel just eesti õppekeelega koolides.“Senine praktika, kus muukeelne laps suunati automaatselt omaette muukeelsesse õppekeskkonda on muutunud üheks peamiseks lõimumist takistavaks teguriks. See praktika tuleb ära lõpetada ning muuta koolivõrgu põhimõtteid, et meil ei oleks enam tulevikus keeleliselt eraldatud koolisüsteemi. Meie ettepanek on liikumine just selles suunas,” lisas Kallas.