Liisa Pakosta kõne, mida pidas 22.05 Riigikogus.

Meie eesmärk oli ka laste õiguste kaitse, ema ja isa mõiste säilitamine ja bioloogilise vanema selge eelistamine. Meil on tänase arengu üle väga hea meel. Eesti Vabariigi Riigikogus on esimesel lugemisel abieluvõrdsuse eelnõu ja toimub põhjalik arutelu. Hõissa! Edasi saab minna ainult paremaks, ootame väga eelnõu teist lugemist. 

Aga räägime korra ajaloost, traditsioonidest. Nimelt, abielu pühaduse mure abieluseaduse esimesel lugemisel ei ole siin saalis esimest korda. "Uus parlamendihooaeg hakkas abielu tähe all." Selle lausega algab Postimehe ülevaade 23. septembrist 1922. Tsiteerin edasi. "Kirikliku abielu sõlmimise peale lauldi siiamaale: "Oh anna, et nad surmani siin hästi kokku lepiksid. Et oma seadust peavad, kes täna paari läevad." Ega ka kodanlisel abielul muud tähtsamat soovi pole, kui et pooled hästi kokku lepiksid. Selle pärast olgu selle kokkuleppe seaduse harutamine parlamendi uue hooaja sissejuhatuseks ka õnnelikuks ettetähenduseks parlamendil enesele. Oh aita, et nad surmani siin hästi kokku lepiksid.

Tsiteerin edasi Postimeest. "Kahjuks ei olnud mõnel mehel abieluseaduse arutamise juures niisuguseid vagu soove näidata. Parteilised vaated põrkasid ka siin kokku, veel enam aga isikulised, sest abieluseaduse kokkuleppe sümbool viskas lahutuse seemet isegi erakondade enese keskele." Tsitaadi lõpp. 

Eesti Vabariik menetles siinsamas saalis traditsioonilise ja püha abielu põhimõttelist muutmist. Esiteks tehti abielu ilmalikuks lepinguks, lõpetati senine meeste eestkoste naiste üle. Ja lahutamine tehti suuresti vabaks. See ei läinud ilma vaidlusteta siinsamas saalis ka 101 aastat tagasi. Näide stenogrammist. "Vastse-Kuuste vallas 86 sündinud Alma Ostra räägib, et naise mehe eestkostest vaba töötamine ei taga veel kõiki naise õigusi. Ent vahelehüüe 81 sündinud Voldemar Linnamägilt: "Naine ei taha tööd teha!" Alma vastab: "Härra Linnamägi peaks teadma, et meil linnas on Sitsi vabrikus peaasjalikult naised. Tööd teevad!" Vahelehüüe 87 sündinud Aleksander Veilerilt, ent Alma on sunnitud ütlema, et ta ei kuulnud, mida härra Veiler ütles. Karl Ast, sündinud 86, hõikab vahele: "Ei olnud kuulmise väärt mitte põrmugi!"  Lisaks naiste võrdõiguslikkusele abielus tekitas pingeid lahutuse lubamine ja tõupuhtuse liiga vähene tagamine. Jaan Tõnisson, sündinud 28, esindas konservatiive, tsiteerin: "Mis tähendab see kogu inimeste kui ka kogu rahva saatuse kohta, kui abielu uisapäisa sõlmitakse, uisapäisa lõhki käristatakse ja purustatakse? Kui siin õigus antakse abielu lahutada, kui mõlemad abikaasad seda ühiselt ja vankumatult nõuavad, no siis ma tahaksin teada, mis te veel tahate." Ja Tõnisson jätkab, tsiteerin: "Meie romantistid ekspluateerivad armastust ja kirgesid, neil ei ole kõlblikku vastutustunnet oma töö tagajärgede pärast." Selle all peab Tõnisson silmas rahva tõuparandust ja küsib edasi: "Kas seal ei tuleks siis abiellu astumisel iseäranis selle peale mõelda, et abielu tõu tervise ja soo edasikandmise teenistuses seisab ja sellepärast tema peab tõsiselt vastama nendele kõrgetele ülesannetele. Seal ei ole vahest mitte ainult arstlik järelevaatust tarvilik, kas abiellu astujad  ka terved on, vaid seal tuleks tõesti abiellu astumisel arvesse võtta, et abielul muu hulgas just soo edasikandmise ülesandeks on terve soo terve tõu edasikandmine. Põhimõttelikult oleks minu soov küll rahva tõu tervise tuleviku pärast, et meie abielu eelduste maksma panemisel tarbe korral ka sügavaid kitsendusi läbi viime, selleks et abielu ei saaks tõu halvenemise allikaks." See Tõnissoni ettepanek toetust ei leidnud. 

Abiellu astumise piiranguteks jäid parandamata vaimuhaigused, raskel kujul langetõbi, pidalitõbi ja suguhaigused haiguse külgehakkavuse järgus. Aga lahutus tuli ja võrdõiguslikkus ka. Tuletagem meelde, siis ikkagi leppisid meie eelkäijad siinsamas saalis kokku senine abielu pühadus ära muuta põhimõtteliselt ja ilmalikud võrdõiguslikuks. Kardeti küll mitmel korral siinsamas saalis, et selline abielu pühaduse rikkumine nagu lahutuse lubamine ja naiste võrdõiguslikuks aitamine, nagu kuulsite, lõpetab kõik, toob kaasa täieliku hävingu. No nii ei läinud. Ja abiellujate suguhaiguste kontrollimisest enne abiellu astumist oleme tänaseks loobunud. 

Eesti 200 ütleb siinkohal, et on aeg minna edasi, teha 2023. aasta Eestile väärikaks. Teha see Eestile väärikaks uue abieluseaduse parandustega.

Riigikogu saal, me teeme seda jälle! Aitäh!

Kuula Youtube-s kõne SIIN.