Vastutamatus, otsustamatus ja silmakirjalikkus ehk teisisõnu valitsev koalitsioon. Kevadest saadik on meile lubatud leiba ja võid, kuid oleme saanud vaid leivapuru. Lubati kuis hoitakse koole lahti, kuid paljud koolid läksid ikkagi kinni. Jüri Ratas kuulutab “Esimeses stuudios” (al. 15:40), et lähtub lapsi kooli saates klassijuhatajalt saadud infost. Sisult markeerib sellega Riigikogu esimees, et tänane kriisikommunikatsioon on läbi kukkunud, kuna informatsioon ei jõua isegi temani. Oleme jõudnud hetke, kus üks kriisijuhtidest ei tea enam ise, mis otsuseid tehakse ning kuidas koroonakriisiga toime tullakse. Seisame silmitsi olukorraga, kus riigi eestvedajateks ja vastutajateks on õpetajad, õpilased ja tervishoiutöötajad. Riigi koroonapoliitikat kujundatakse kohalikul tasandil, kommunikatsioonis toimub täielik nonsense ning kriisijuhtide soov vastutusest kõrvale hiilida on tänaseks niivõrd kaugele ulatuv, et Stenbocki seinte vahel tehtud otsustes saavad haavata pea kõik ühiskonna rühmad, ilmselgelt peale otsustajate ise. Meenutades kasvõi Terviseameti külmlao skandaali, mille süüdlaseks jäigi põrandasoojendus.

Tühjad lubadused

Tanel Kiik lubas kevadest saadik edukat vaktsineerimist. Kinnitas, et septembri lõpuks on Eestis 70% täisealisest ühiskonnast sutsu kätte saanud. Eesmärk oli saavutatud 42 päeva hiljem. Selle kuue nädala jooksul suri haigusesse 235 inimest. Neile ei pandud õlga alla. 

Pandeemia on vohamas ja selle lõppu ei ole veel näha. Kokku on Eestis surnud koroonaviirusesse pea kaks tuhat inimest. Sellegipoolest pole minister Kiigel õnnestunud avastada endas motivatsiooni uue terviseameti juhi leidmiseks. Eksjuht Üllar Lanno astus tagasi 6. septembril. Tänaseks on sellest möödas üle kolme kuu, kuid meil ei ole siiani uut juhti.

Keit Pentus-Rosimannus soovitas veel mais, et Enefit280 põlevkiviõlitehast enne kohtuvaidluse lõppu ei tule, kuid 16. novembril pandi tööstusele nurgakivi. Ehitus on saanud alguse, vaatamata sellele, et sama hästi võib see lähiajal lõppeda, kuna kohtuprotsess on alles käimas. Rääkimata sellest, et end roheliseks pidav valitsus korraldab hoopis rohepesu. Olgu selleks ebapädevate keskkonnaministrite valitsuses hoidmine või raiesurve ignoreerimine ning selle arvelt biomassienergia propageerimine.

Kus on peaminister?

Tänavu olime juba teist korda koroona nakatumiste poolest maailma tipus. Sellegipoolest puudub meil siiamaani plaan, mis nüüd edasi saama hakkab. Uusi vaktsineerimise eesmärke pole. Võimutseb suutmatus, millega kõrvuti seisab vastutamatus. Otsustajate asemel kannavad vastutust ametnikud, sest tervise- ja tööministril on vaja säilitada töökoht. Meenutab Ratase olukorda EKREIKE valitsuse moodustamisel, mil tähtsust omas vaid peaministritool. 

Samal ajal on poliiteliit kriisi lahendamise asemel leidnud endale huvitava hobi poksimise näol. Ansip vihastab avalikult ja sõimab Kaja Kallast isekaks mõisapreiliks, Kõlvart meisterdab aegajalt poliitsoolosid ning Ratas on vabandamise lainelt üle läinud solvumisele. Selline on Eesti tipp-poliitika aastal 2021. Poliitilist kemplemist ja koroonaviiruse ohjeldamatust vaatab seejuures pealt meie peaminister, kes on viimase aja jooksul jõudnud  vaid kaotada maanteedelt vetsud ja kärpida noorte huviharidust. 

On aeg vaadata peeglisse

Paratamatult peab tõdema, et Andruse sõnades oli küllaltki palju tõtt. Kevadel vaktsineerimise eesrindel olnud Eesti on tänaseks muutunud kaasalohisejaks. Paraku seda juba pikemat aega ja mitmel rindel. Raske on uskuda, et oleme jätkuvalt esirindel olev digiriik või veel enam personaalne riik, mida valitsus veel kevadel lubas. Sellest ilusast ideest on järgi jäänud kõigest tuhk ja tolm. XIV Riigikogu on suutnud end tõestada kõigest nõuandva organina, mitte seadusandliku institutsioonina. Parlamendierakonnad on kaotanud igasuguse tõsiseltvõetavuse ja ei paku enam alternatiivi olemasolevale olukorrale. 

On aeg vaadata peeglisse, teha järeldused ning hakata otsustama ja tehtud otsuste eest ka vastutama. Seistes silmitsi mitme kriisiga, mis ei tunne aega ega oska oodata, vajame viivitamatult tegutsemist.