Atso Matsalu: miks inimesi bürokraatide vahet jooksutatakse? Sest see on kellelegi väga kasulik

14. jaanuar 2023

Riik tekitab järjepidevalt bürokraatilisi struktuure rahvale juurde, mis muudavad igapäevaelu aina keerulisemaks ja kulukamaks. Seejuures laristatakse just nende endi ehk maksumaksja raha. Riigireform aitaks säästa valitsemiskuludelt sadu miljoneid. 

Oleme olnud juba liiga pikalt kriisis. Inflatsioon on jätnud laastava jälje majandusele ning rahvas jääb jätkuvalt aina vaesemaks. Milliseid samme on valitsus ette võtnud, et kriisile lõpp teha, takistada või kasvõi leevendada? Tegeletakse hoopis pseudoprobleemidega, läbipaistmatute ja skandaalsete katuserahade jagamisega ja toetuste tõstmisega seal, kus seda kõige vähem vaja on, näiteks suurperetoetuse hüppeline tõstmine. Peretoetuste eelarve kasvas ainuüksi 2023. aastal 177,1 miljoni võrra.  

Fookus õigesse kohta

Riigireform aitaks fookuse õigesse kohta viia. See on üks olulisemaid protsesse, mis on vaja kiiresti läbi viia. Eesmärk on valitsemine muuta läbipaistvamaks ja selgemaks. Riigireform aitaks oluliselt vähendada bürokraatiat erinevate ametkondade pealt. Samuti tagaks see suure võidu riigieelarvesse.

Miks siis küll meie juhid riigireformi rattasse järjepidevalt kaikaid viskavad? Just samadel eelnimetatud põhjustel – see ei ole neile lihtsalt kasumlik. Kasumlik on luua bürokraatiat juurde, jooksutada inimesi mööda erinevaid ametkondi, mis kurnavad rahva vaimset tervist ja rahakotti.

Näiteks hiljuti lõi konkurentsiamet juurde sellise ameti nagu „maksejõuetuse teenistuse“, mis peaks siis tuvastama maksejõuetuse tagamaid ning teostama järelevalvet võlgniku ja tema lähikondsete üle. Tegemist on tohutu ressursi ja lisaraha kulutamine.
Riik jätkab äärmiselt bürokraatlike struktuuride juurde loomist, mis raskendab oluliselt isegi igapäevaelu elamist, rääkimata ettevõtlusega viljelemisest. Kusjuures seda kõike maksumaksja enda raha eest. 

Seadusloome õhemaks ja selgemaks

Riigireform aitaks teha seadusloome õhemaks ja selgemaks ning valitsemiskuludel hoida kokku sadu miljoneid eurosid. Kulud niigi kasvavad aastast aastasse, nagu ka ametkondade juhatuse liikmete iga-aastane preemia ehk tulemustasu maksmine.

Töötulemused ise on muidugi alla igasugust arvestust. Näiteks said kõik haigekassa juhatuse liikmed alles hiljuti keskmiselt 23 000 euro suuruse aastalõpu tulemustasu. Samaaegselt keeldutakse toetamast raskeid haigusi põdevaid lapsi, kui ravi selleks on olemas, aga tavainimestele kättesaamatutes kõrgustes. 

Mõtteviis, et kord on majas, kui meil on võimalikult suur hulk inspektoreid ja regulatsioone kaelas, on täiesti ajast ja arust. Taoline arusaam tekitab rahvas hoopis suuremat trotsi ja vastumeelsust. Meile on vaja paindlike lahendusi, vähem bürokraatiat, ning valitsemiskuludelt kokku hoida. Riigireform aitaks seda ellu viia, ning tulemuseks oleksid motiveeritud kodanikud ja ettevõtjad. 
 

Rohkem uudised