Tallinna linnapea üritab eestikeelse hariduse korraldamisel vastutusest kõrvale hiilida ja otsib teisi süüdlasi, kirjutab Eesti 200 juhatuse liige Aleksei Jašin.

Eesti suurima ja jõukaima omavalitsuse juht Mihhail Kõlvart suhtub eestikeelsele haridusele üleminekusse nagu kaasasõitja, kes pole seotud Tallinna linna juhtimisega. Enamiku teiste küsimuste puhul seisab paljude tallinlaste armastatud linnapea Kõlvart enesekindla ja vastutustundliku juhina, kellel on kontroll kohalike protsesside üle. Kuid kui tegemist on kvaliteetse eestikeelse hariduse korraldamisega, püüab linnapea vastutusest kõrvale hiilida ja hakkab süüdlasi otsima.

Kõige rohkem küsimusi tekib, kui Kõlvart süüdistab valitsust. Tallinna linnapea erakonnakaaslane Mailis Reps oli haridusministri ametis kuus aastat. 2016. aasta lõpust kuni 2022. aasta keskpaigani olid valitsuses just Tallinna linnapea kaasvõitlejad. On arusaamatu, milleks süüdistada avalikult oma kolleege, kui oleks võinud analüüsida tehtud vigu koos ühise laua taga.

Tallinna linna nõunikud ja ametnikud võiksid tuletada linnapeale meelde, et linnavõim vastutab kvaliteetse hariduse tagamise, riikliku programmi elluviimise, pädevate koolijuhtide ametisse nimetamise ja osaliselt kogu haridusprotsessi eest Tallinna munitsipaalkoolides. Narvas suudavad uued riigigümnaasiumid suurepäraste koolijuhtide ja haridusministeeriumi eestvedamisel leida õpetajaid, samas kui Tallinnas on linnapea sõnul ainult probleemid ja lahendusi ei paista olevat.

Viimased kuus aastat vastutas Tallinnas haridusküsimuste eest poliitik, kellel polnud mingit seost haridusega. Õnneks läks ta parlamenti ja tema asemele tuli kogenud koolijuht Andrei Kante. Ootan suure lootusega uuelt abilinnapealt mitte ainult parteilist, vaid ka professionaalset lähenemist eestikeelsele haridusele ülemineku küsimuses.

Narvas suudavad uued riigigümnaasiumid suurepäraste koolijuhtide ja haridusministeeriumi eestvedamisel leida õpetajaid, samas kui Tallinnas on linnapea sõnul ainult probleemid ja lahendusi ei paista olevat.

Kommenteerides riigikontrolli auditit eesti keele õpetamisest vene koolides, tekitab Tallinna linnapea segadust keelekümbluse metoodika sõnastuse asjus. Selliseid vigu teevad paljud poliitikud, kellel pole kokkupuudet koolis töötamisega. Eestikeelsele haridusele ülemineku lõpuks kavatseb riik loobuda keelekümbluse programmist praegusel kujul. Lõimitud aine- ja keeleõpe metoodika, mis on keelekümbluse aluseks, jääb alles. LAK-õpe jääb ka edaspidi muukeelsete laste õpetamise aluseks.

Kõlvart kiidab keelekümblust, kuid Tallinna juhtimise aastate jooksul ei olnud keskerakondlased  keelekümbluse tugevad toetajad. Üleminekut keelekümblusele pigem takistati. Tuli näidata poliitilist võitlust eestikeelse õppe vastu. Praeguseks on kõik see unustatud, sest enamik valijaid toetab eestikeelset õpet ühel või teisel viisil.

Kokkuvõttes sõltub eestikeelsele haridusele ülemineku edukus kaugeltki mitte ainult valitsusest ja haridusministeeriumist. Kui tugevaim ja jõukaim omavalitsus ei suuda oma koole kuidagi toetada, kasutades riigi lisavahendeid, siis probleem on omavalitsuses. Kui linnapea tunneb end ebakindlalt hariduse toetamisel, kas pole siis aeg anda võimalus neile, kes suudavad probleemi lahendusele kaasa aidata?