Eesti keelt ja kultuuri ei saa edasi kanda ainult raamatupeatükid, vaid reaalsed inimesed ja suhted.

Eesti Päevalehe tellitud uuringu tulemustest selgus, et veerand Eesti venelastest leiab, et Venemaa rünnak Ukrainale on õigustatud. Tartu Ülikooli professor Andero Uusberg nendib, et meil on vähe võimalusi, et nende arvamust muuta. Muuseas, veel 30% ei leidnud enda jaoks õiget vastust ja ei andnud küsimusele ühemõttelist vastust.

Kognitiivne dissonants, mis tekis kahe narratiivi - Kremli poliitika toetamise ja Putini algatatud ränga sõja olemuse - kokkupõrkel, ei lase paljudel pooli valida. Kahtlejad on sihtgrupp, millele peaksime suunama Eesti riigi strateegilise kommunikatsiooni põhipingutuse.

Investeering tulevikku

Kuid alustama peaks investeerimisest uue põlvkonna kasvatamisse. Praeguse valitsuse kavandatud üleminek eestikeelsele haridusele on poolik lahendus, mis viib meid olukorda, kus hakkame 10 aasta pärast arutama, et mis läks valesti?
Praegune plaan näeb ette, et jätame venekeelsed koolid omaette isolatsiooni ning paneme olemasolevatele õpetajatele kohustuseks õpetada eesti keeles. Kerge peenhäälestusena saadame vene koolidesse keeleameti inspektoreid, kes saavad kord aastas karistada koole ja õpetajaid kehtestatud reeglite rikkumise eest. Suurt pilti see ei muuda.

Lahenduseks on koolivõrgu reform. Selle tulemusel loodav koolisüsteem on ühise tulevikuvaatava väärtusruumiga, kus eesti keelt ja kultuuri ei kanna edasi ainult raamatupeatükid, vaid reaalsed inimesed ja suhted. Vajame koolisüsteemi, milles muukeelsed õpilased puutuvad igapäevaselt kokku oma eestlastest eakaaslastega klassides, kooliüritustel või õpilasvahetuste käigus.
Mõistagi peame hoidma eesti keelt primaarse keelena, kuid samal ajal peaks väärtustama nii sõnades kui tegudes vähemuste keeli ja kombeid. Nii saame kõiki inimesi paati ühise eesmärgi nimel ja lõpetame ühiskonna lõhestamist. Seda kõike ei saa ellu viia õpetajate palkade tõstmiseta, kuna vajame motiveeritud inimesi, kes on valmis muutusega kaasa minema.

Mälu ja meedia

Teiseks, peaksime unustama võitluse ajaloolise mälu ümberkirjutamise nimel. Inimesi, kes elasid aastakümneid teistsuguses väärtus- ja inforuumis ei saa ümber koolitada jõuga ja hoogtöö korras. Peaksime ignoreerima inimeste erisusi ajaloo käsitlemisel ning keskenduma tulevikule.

Loome uued sümbolid ja traditsioonid, mis ühendaks kõiki eestimaalasi. Selleks võiks kaasata kõiki Eesti inimesi ning viia läbi ideekorje, mille tulemuseks teeme selgeks, mis piirkonnas ja formaadis võiks korraldada uusi kultuurisündmusi või püstitada uusi monumente. Ühise olevikuga mõistame paremini teineteise ajaloolist mälu, saame sellega arvestada ning edasi liikuda.
Kolmandaks, vajame investeeringuid kohaliku eestimeelsesse meediasse, mis töötab vene keeles. Raadio 4 ja ETV+ on oma reitinguid peale Kremli propagandakanalite kinnipanekut kõvasti parandanud. Nüüd peame puhuma neile tuult tiibadesse ja looma veelgi mitmekülgsemat sisu, eelkõige eakatele venekeelsetele inimestele.

Viimaks, iga Eesti riigimees peaks mõtlema täna, kuidas leevendada energiakriisi ja parandada Eesti inimeste heaolu. Lõimumine, teineteise mõistmine ning Eesti väärtuste vastuvõtmine ei saa toimida olukorras, kui istud tühja kõhuga poolköetud korteris Ida-Virumaal ja muretsed oma perekonna hakkamasaamise pärast. Sellises olukorras mõtlevad inimesed ellujäämise, mitte sildade ehitamise peale.