Valitsuse plaan kontrollida venekeelsete koolide õpetajate eesti keele taset on arusaadav, kuna riigil peab olema ülevaade õppekava täitmise hetkeseisust.

Kuid tegelikkuses riik on juba niigi teadlik probleemi ulatusest. Keeleameti juht tõi tänases kommentaaris välja, et 2300 venekeelsete koolide ja lasteaedade töötajate eesti keele oskus ei vasta nõuetele. Ehk sisuliselt plaanis on samasugune peenhäälestus, mis on käinud viimase 30 aasta jooksul.

Samade õpetajate inspekteerimine ei lahenda päris probleemi ning vaevalt tõstab õpilaste keeleoskust ja arendab riigiidentiteeti. Peaks alustama soosiva töökeskkonna loomisest, et keelt ja metoodikat valdavad alustavad õpetajad sooviks jääda koolidesse tööle. Tähtsamaks sammuks tasakaalu loomine töötasu ja koormuse vahel. Valitsus aga alustab üleminekut eestikeelsele haridusele olemasolevate õpetajate karistamisega, mitte motivatsioonipakettide loomisega.

Uus valitsus astus ametisse 8. kuuks ning lubas ambitsioonikat haridusreformi järgmiseks dekaadiks. Juba alguses see sõnum kõlas valimislubadusena, et valijatel oleks põhjust pikendada valituskabineti mandaati. Haridusvaldkonna töötajana ootan eelkõige plaani üleminekuks Ühtsele Eesti koolile, mis peaks koosnema lisaeelarve määramisest ning individuaalsete tähtaegade seadmisest. Olukord igas kohalikus omavalitsuses muukeelse elanikkonna osakaalu ning õpetajate puuduse poolest on erinev ning adekvaatne oleks pakkuda individuaalset lähenemist. Piirkondandes, kus eestikeelne elanikkond on vähemuses peaks edendama keelekümblust ning õpilasvahetuste projekte. Omavalitsustes, kus muukeelseid elanike on pool või nad on selges vähemuses, tuleks avada koosõppivaid koole. Sellisel kujul õpilased saavad valida eesti ja keelekümbluse klasside vahel sõltuvalt keele tasemest ja soovitud metoodikast. Kusjuures tuleks toetada koole, kus on suur osakaal muukeelseid õpilasi, et eesti keelt valdavate laste õpetamise kvaliteet ei kannataks.

Lisaks, Ukraina sõjakriisi kontekstis on ebaselge kuidas keeleamet plaanib inspekteerida sõjapõgenikest õpetajaid, kes vaevalt omandavad eesti keelt B2 tasemel järgmiseks õppeaastaks. Olukorras, kus Ukraina õpilaste osakaal meie koolides kasvab igapäevaselt ning keegi ei tea millal sõda lõpeb, vajame hädasti neid õpetajaid Eesti koolidesse tööle, et nad õpetaks oma kaasmaalastele ukraina keelt, võõrkeeli ning muid õppeaineid, mida saab õpetada emakeeles teiste eestikeelsete õppeainete kõrvalt.