Üleminekuseadus on vastu võetud. Muukeelsed noored jäävad eraldatuks.

Eile toimus riigikogu saalis midagi ajaloolist. Eestikeelsele õppele ülemineku seadus sai vastu võetud. Eile tegid rahvasaadikud pool sammu õiges suunas, kuid eestikeelne õpetaja ja õppematerjal ei too muukeelseid noori eestikeelsesse ja -meelsesse ruumi. Haridus- ja sotsiaalteadlased on aastaid rõhutanud, et vene kooli suurim probleem on muukeelsete noorte kasvamine ja kujunemine eraldi oma eestikeelsetest eakaaslastest.

Võib ennustada, et kümne aasta pärast sooritavad Lasnamäe ja Ida-Virumaa abituriendid eesti keele eksamit paremini, kuid nende arusaam riigikeele kasutamisest väljaspool klassiruumi, Eesti kultuuriruumist ja eestlaste mõttemaailmast jääb puudulikuks. Üleminek eestikeelsele haridusele ei lahenda tänasel kujul ühiskonna segregatsiooni emakeele põhjal.

Keeleprobleem laheneb vaid hüpoteetiliselt

Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru ja teised inimgeograafid on rõhutanud, et Eesti ühiskond on segregeeritud, kuna Eesti koolid on elukohapõhised. Muukeelsed noored lähevad kodulähedastesse koolidesse ning hariduslik segregatsioon jõuab hiljem tööturule. Viimasest probleemist tulenevad sissetuleku erinevused.

Nõiaring sulgub kui madalama sissetulekuga muukeelsed inimesed kolivad odavamatesse paneelelamu piirkondadesse. Nende lapsed lähevad taas kodulähedasse kooli ning kõik kordub põlvest põlve. Ühist inforuumi sellises olukorras mõeldagi ei kujune. Koolilõpetajate parem eesti keele oskus lahendab antud probleemi vaid hüpoteetiliselt.

Jätame praegu kõrvale eestikeelsete õpetajate puuduse probleemi, kuna haridus- ja teadusministeerium valmistas ette väga hea ülemineku tegevuskava, mis näeb ette lisainvesteeringuid ja mitmekülgset lähenemist. Töö alles algab ning märtsivalimistest sõltub ülemineku edasine käekäik. Järgmise riigikogu koosseisu eesmärgiks on eelkõige haridustöötajate palgakasvu tagamine, õpetajate ja tugispetsialistide tellimuse suurendamine ülikoolides ning üleminekut teostavate koolide igakülgne toetamine.

Muukeelsed noored peavad saama kontakti eesti keele ja kultuuri kandjatega

Pool sammu õiges suunas on juba tehtud, kuid aastakümneid kestnud venekeelse kooli saaga jätkub. Edaspidiselt seisab meie hariduspoliitika suures pildis kahe valiku ees. Võime jätkata tööd loosungite tasemel ning tunda uhkust, et muukeelsed noored hoiavad edaspidi käes eestikeelset õpikut.

Või siis võtta kuulda Tartu Ülikooli haridusteadlasi, kes näevad eraldatud koolisüsteemis kohatist segregeerimist. Nende hinnangul lahendab probleemi kool, kus õpivad koos erineva keele- ja kultuuritaustaga õpilased ning õpe toimub eeskätt eesti keeles, kus toetatakse Eesti identiteedi kujunemist, ühtekuuluvust ning väärtustatakse õpilaste kultuurilist identiteeti. Piirkondades, kus koos õppida ei saa, peab tagama muukeelsetele noortele eestikeelset õpet ning järjepidevat kontakti eesti keele ja kultuuri kandjatega projektide ja väljasõitude käigus.

Riigikogu eilne samm oli tehtud kahtlemata õiges suunas, kuid päris töö alles algab. Ei tohi leppida pooliku lahendusega ning avastada kümne aasta pärast, et Eestis pole jätkuvalt ühist inforuumi ning osa meie ühiskonnast ei mõista eestlaste ajaloolist ja kultuurilist identiteeti.

Eesti keel ja kultuur pole kunagi seisnud nii kindlalt kahel jalal. Seda iseloomustavad minusugused muu emakeelega eestlased, kes elavad kaasa eesti keele ja kultuuri käekäigule ning tervitavad üleminekut eestikeelsele haridusele. Suurim julgus on võtta inimesi vastu ja pakkuda neile võimalust saada osaks meie ühisest kultuuriruumist.