Olen Eesti 200 erakonna tavaliige ning osalesin töörühmas, mis valmistas ette poliitilise programmi seda osa, mis on seotud digimaailmaga.

Positiivse üllatusena avastasin, et koalitsioonileppesse said sisse mitmed meie pakutud punktid:

riik kui platvormseaduste keele formaliseeriminee-riigi äppvalimised nutiseadmesandmete ühekordne esitaminedubleerivate teenuste konsolideerimineavaandmedinimesest lähtuv e-teenus.

Kuna nii mõnigi endine IT-minister esines avaldustega nagu oleks koalitsioonileppe digipakett väheambitsioonikas, siis tahan natuke selgida, millist mõju need punktid võivad inimestele avaldada.Tuleb kohe ütelda, et võtame täiesti omaks kõik süüdistused stiilis: „see on juba tegemisel“. Loomulikult, sest ka meie tahame võimendada kõike positiivset, mida on siiani tehtud. IT on suhteliselt tehnokraatlik valdkond, kus poliitika taandub pigem sellele, kas teha mõni asi ära või mitte. Ja kui juba teha, siis seal väga palju erinevaid suundi ei ole. Eesti 200 pakutud digiettepanekute lähtekohaks oli arusaam, et avaliku sektori IT põhiline probleem on praeguse süsteemi keerukus ning viimase 25 aasta jooksul kogunenud tehnoloogiline võlg.

Sealjuures erasektor areneb ise ning valitsuse roll on otsida võimalusi, kuidas võimendada olemasolevaid tugevusi, mitte hakata ise jalgratast leiutama. Riik kui platvorm Kõige võõram on ilmselt „riik kui platvorm“ ettepanek. Mõiste pärineb juba 2010. aastast, mil Tim O’Reilly sellega välja tuli. Nii et midagi uut nagu polekski. Aga ka meie ID-kaart ei olnud omal ajal uus – Eesti lihtsalt pani selle paremini tööle kui keegi teine maailmas. Sama on ka „riik kui platvorm“ põhimõttega, mille me saame esimese riigina päriselt tööle panna, sest Eesti digitaalse arengu tase seda võimaldab. Selle iva on planeerida e-teenuseid nii, et need paikneksid inimeste endi eelistatud äppides. Võtame näiteks maksuameti. Lisaks sellele, et maksuamet arendab igal aastal välja oma uue tuludeklaratsiooni vormi, tuleks lubada ka erasektoril töötada välja oma äpid, kus inimesed saavad ühes kohas palju asju teha: suhelda pangaga, registritega, omavalitsustega ja ka maksuametiga. Maksuamet lihtsalt toetab erasektori arendajaid viisil, et neil oleksid ärireeglid, mida sinna äppi panna. Seaduste keele formaliseerimine Siin jõuamegi sujuvalt teise punktini, mis räägib seaduste keele formaliseerimisest. Sõnastus on, muidugi, kohmakas, kuid idee ise on suurepärane. Praegu on näiteks tollesama maksu- ja tolliameti valdkonnas väga palju erinevaid seadusi, mis mõjutavad raamatupidamistarkvara, äritarkvara, tolliga suhtlemise tarkvara. Iga tarkvarapaketi arendaja nuputab ise kuidas seadus tarkvaraks tõlgendada, ka riigi raha kulub sellele, kuidas maksu- ja tolliameti sisemisi süsteeme arendada. Meie aga tahame selle dubleerimise asemel luua tarkvaralahenduse, mis konsolideerib kõikide seaduste ning muude õigusaktide keele ning võimaldab need tekstid muuta kiiresti ärireegliteks, mida nii ettevõtted kui avalik sektor saavad tarkvaras kasutada. Mitmed riigid on selles valdkonnas päris palju eksperimenteerinud. Eestis aga tuleks see tööle panna nii, et aeg seaduse vastu võtmise ja ellu viimise vahel läheb nii lühikeseks, et sotsiaalkindlustusameti juht ei pea enam kurtma, et mõni toetus ei sobi, kuna IT ei jõua. Arendus peab olema läbipaistev ning tulemused olema kättesaadavad erasektorile, kes on peamine tarkvara looja. e-Riigi äpp e-Riigi äpp on mõeldud eeskätt kontseptsioonina – igal inimesel sõltumata tema vanusest, haridusest, elukutsest vmt peaks olema temale harjumuspärane äpp või lahendus, kus ta saab riigi ja kohaliku omavalitsusega suhelda. Erinevatel demograafilistel ja sotsiaalsetel gruppidel võib see olla erinev, kuid riigil tuleb koostöös kogukondadega see äpp järgmise nelja aasta jooksul tekitada ning muuta selles kõik riiklikud ja omavalitsuste teenused kättesaadavaks. Eesti erasektori jaoks on saadud kogemus ja tooted kindlasti ekspordipotentsiaaliga. Valimised nutiseadmesse Valimiste nutiseadmesse viimine on juba lõpusirgel, rahvale on teatatud, et Riigikogu valimisteks lihtsalt veel ei jõutud. Koalitsioon nüüd kinnitas üle, et see on prioriteet ning asi peab olema töökindel ja turvaline. Et valijate usaldus e-valimiste vastu säiliks. Andmete ühekordse esitamise nõue Andmete ühekordse esitamise nõue on meil printsiibina juba kogu selle sajandi olemas olnud. Kuid paraku on siiani ohtralt juhtumeid, kus seda rikutakse. On lihtne lahendada 20 protsenti juhtumitest, et saavutada 80 protsenti positiivsest efektist. See on Eestis tehtud. Kuid on vaja saavutada ka puudujääv 20 protsenti. Selleks tuleb võtta kasutusele avaliku sektori organisatsioonilise arhitektuuri halduse distsipliin. See võimaldab süstemaatiliselt analüüsida kuidas kogu avalik sektor inimestega suhtleb, kus küsitakse infot mitu korda ja kus tegevusi dubleeritakse. Seekaudu saab optimeerida nii teenuseid kui maksumaksja raha kasutamist. Siinjuures peab lisama, et üldine avaliku sektori arhitektuur võimaldab tuvastada ka kohti, kus valitsemise ja teenindamise protsessid saaks radikaalsemalt ümber korraldada ning oluliselt rohkem automatiseerida, s.h. kasutades agressiivsemalt tehisintellekti. See annab võimalust vähendada veelgi raha, mida me kulutame üldvalitsemisele. Minu jäme hinnangu järgi, potentsiaali on kuni miljardi võrra vähendada kulusid siin. Avaandmed Avaandmed on loomulikult vana teema, kuid liiga tihti ei saa näiteks teadlased või ajakirjanikud ligi. Tulebki öelda, et avaandmed on prioriteet, et kogu avaliku sektori tegevus oleks kajastatud avaandmetes. Inimesekesksed e-teenused Sama vana soov on ka see, et e-teenused lähtuksid inimesest. Sellest on räägitud palju, analüüsitud palju, kuid saavutatud mitte nii palju. Kui inimene läheb näiteks sinnasamasse e-maksuametisse, vaatab talle vastu pilt, mis võib olla huvitav raamatupidajale, kuid mitte tavainimesele. Kui ta tahab leida, näiteks, võla ajatamist, siis peab ta kahjuks palju tulutult tuhlama, enne kui leiab. Lahendus on pigem organisatsiooniline muutus – teenindamine peab lähtuma sellest, mida inimesel vaja on. Tänane avalik sektor on aga laias laastus üles ehitatud funktsionaalsel põhimõttel. Digilahendused, mis ei jõudnud koalitsioonileppesse Eesti 200-l oli veel rida digiettepanekuid, mis koalitsioonileppesse ei jõudnud, aga mille elluviimine osaliselt käib või loodetavasti peatselt ka ette võetakse. digiriik räägib eesti keeleskeskpanga digirahaandmed käivad inimesega kaasasreaalajamajandusriik pilveavaliku sektori ülene organisatsioon, mis toetab e-teenuste osutamist.